Mosaiik vol III

Kuna mul enda köögist jäi üle plaatimissegu ja tükke, siis sai sõbrannalegi samataoline tehtud. Päris valmis veel pole, vaja väike osa üle vuukida. Kuna mul on nüüd topeltkogemus, siis panen kirja mõned õpetused, mida peaks järgima:
1. Enne alustamist joonista plaan. See lihtsustaks ilmselt tööd ning väldiks hilisemad üllatused. Sõbrannale tehtud mosaiigile tekkis ootamatult mingi näokujutis, mõni näeb selles kotkast, mõni öökulli ja mõni põrsast:D
2. Mõõda üle plaaditav ala ja arvuta välja kogus, mida vajad. Töö käigus on eriti tüütu mööda poode sõita ja puuduvaid plaate otsida.
3. Varu piisavalt aega, kiirustamine ja käsitöö ei sobi kokku.
4. Kasvata piisavalt paks nahk, et sind ei häiriks kõrvalseisjate kommentaarid ega üllatunud pilgud.
5. Jõudu tööle!

Panen üles ka mõned pildid:

Mosaiik II

Hädaldamised on unustatud ja käed tagasi otsa kleebitud ja köögisein valmis. Ja täiesti rahul olen. Tegelikult planeerin juba uut tööd:D
Niisugune on siis tulemus:

Mosaiik

Kõik sai alguse aiandusfoorumisse Mirjami poolt pandid lingist , kus ilus mees tegi köögiseina lõhutud nõudest ilusa mosaiigi. Trahh- taldrik katki, viuhh- seina, sauhh vuugitäitega üle ja valmis. Klipp asub siin. Nohh, tundus selline kiire, odav ja huvitav võimalus olema ning otsustasin minagi proovida. Kuna mul selliseid põnevaid nõudis polnud käepärast aga olid mõned päris vahvad keraamilised plaadid kamina ehitusest üle jäänud, siis otsustasin plaatide kasuks. Gaudi kasutas ju ka põhiliselt plaate, eksole, ja miks mina peaks viletsam olema.
Muhhaahhaaa:)

Kurb reaalsus- juba 2 päeva olen plaate purustanud, seina kleepinud, kogu elamine on täis tolmu ja kilde, lapsed söövad poest ostetud valmistoitu, sest pliiti ei saa ju kasutada. Ja ilmselt kestab see veel mõnda aega. Vast pensionipõlveks saan valmis ja siis võtan mõne suurema asja ette, siis on ju rohkem aega, eks.

Tegelikult on töö siiski põnev (vähemasti alguses) ja tagajärg vist päris huvitav (tahaks ju näha juba). Kõikidele teistele aga, kes ka seda klippi vaatavad, soovitan soojalt- enne kui midagi suurt ette võtate, proovige väikese pinna peal.
Ja siin siis mõned pildid minu pooleliolevast asjast:

Tacca Chantrieri

Tacca on mu uus elukaaslane, kes lausa trügis minuga kaasa Hortesest.
Ilus, eks? Näis, kas talle siin meeldib. Pidi pirtsaks lill olema, aga eks neid pirtsakaid ole ennegi nähtud. Igatahes on need õied tõesti mustad ja näevad välja kui nahkhiired.

Peab nentima, et see Hortese kauplus on minusugustele lollidele maapeale nuhtluseks loodud ja targem oleks vist kogu palk lasta otsekorraldusena sinna kanda.

Langesin minagi

tulpide hulluse ohvriks:)
Eile Hortest külastades oli üliraske rahulikuks jääda ning mitte osta. Tulpe pole mul varem olnud, eks ma siis katsetan ja proovin. Turcestanica blogi on heaks abimeheks, seal on puust ja punaseks tehtud, mida täpselt nende sibulatega peale hakata.
Aga, ohh ahnust! Koju jõudes leidsin, et mulle ei piisa sugugi neist sibulatest, vaja üks korralik tulbipeenar teha. Seega ei hakka ka neid olemasolevaid enne maha panema, kui kogu soovitud kogus käes. Muidu pärast tõsta jälle ümber ja mässa ja tassi nagu kass poegi. Nagu ma kõikide teiste taimedega pidevalt teen:D

Lisaks tulpidele kolisid veel Hortesest minuga kaasa üks jasmiingardeenia ja üks hibisk. Kollane. Polegi sellist värvi enne näinud. Õiepungad on küljes, varsti peaks puhkema.

Aga pean kirjutama ka sellest, millest ma üle noatera pääsesin.
Ma pääsesin, ja üldse mitte ei olnud see kerge, üleeestimaalisest orhideedehullusest! Müügil oli suur valik igasuguseid, alates 95 kroonist kuni 700ni välja, üks ilusam kui teine. Mingil arusaamatul moel õnnestus mul kindlameelselt sellest letist mööda marssida ning rahakott suletuna kindlalt käes hoida. Ei teagi, kas peaks enda üle uhkust tundma või hoopis nutma, igatahes peaks täna minema ja laskma ennast perearstil selle viirusliku pahe vastu vaktsineerida:)
Siin aga minu tulevased tulbid: Lambada, Barbados ja Queen of Night

Külalised mu aias

Kuna aiatööd hakkavad selleks aastaks lõpusirgele jõudma, siis polegi muud teha, kui lihtsalt niisama ringi jalutada. Tänasel jalutuskäigul kohtusin hiigelsuure rohutirtsuga, oli teine veidi uimane- tundub, et sügis mõjub kõigile ühtemoodi:)
Mesilane aga sahmerdas usinasti nagu alati.













Inglitrompetitele tulevad järjekordsed õied. Ka sellest saab avanedes roosa õis:)

Sügispohmell

Niisugune oli taevas eile õhtul.
Sügispohmell- see sõna iseloomustab kõige paremini praegust olukorda. Kes elus pohmelli põdenud on, teab mis tunne see on. Kui füüsiliselt on paha ja vaimselt veelgi rohkem:(
Muidugi olen kuulnud, et on olemas inimesi, kellele sügis meeldib, kuid tuleb tõtt tunnistada, et ühtki niisugust idiviidi ma oma silmaga näinud pole.
Niisiiis otsustasin oma pohmelli ravida ja ekspeditsioonile minna. Võtan kaasa oma parima sõbra (labida muidugi) ning suundun täna Uduverre. Uskuge või mitte, sellise nimega koht on Eestimaal täiesti olemas. Ja seal elab üks tuttav, kelle aiast on oikuipalju üles kaevata:)
Põhieesmärgiks on muidugi äädikapuu, aga loodan veel üht-teist põnevat leida. Kõrrelistest on terav puudus. Praegu peaks veel paras aeg istutamiseks olema, ehk jõuab ära juurduda. Niisiis labidas pagasnikusse ja Uduvere poole teele!

Tore leid prügimäelt

Mitte et ma nüüd prükkariks oleks hakanud, ei. Aga suvel sai ära visatud hulk väikesi lillepotte, kus midagi idanema ei hakanud. Noh, et ehk hakkab siis vähemasti mädanema. Aga ükspäev märkasin, et potikeste kuhilast paisatb ilus roheline vars- see oli titaanjuure mugul, mille ma vist juba veebruaris potti panin ja veel suve alguseks polnud mingeid elumärke ilmutanud. Nüüd siis kena väike taim sirgumas. Ja sirub kiirelt, mingi paar-kolm sentimeetrit päevas. Ja näeb välja niisugune:

Suvi läbi:(

Suvi oli töine ja blogimine jäi kahjuks unarusse. Unarusse jäi ka mu aed, ehkki mõningad asjad kasvasid vaatamata sellele, et keegi neid ei kastnud ega väetanud.Paljud plaanid jäid teostamata, aga küll ma järgmisel aastal jõun:D
Noh, olgem ausad, mitte lihtsalt paljud plaanid vaid enamus neist. Aed näeb endiselt üsna hõre välja ja naabrid nägemisulatuses, kuid selle suve parimad hetked veetsin ma just oma aias oma võrkkiiges oma palmi all.
Käisin enne suve lõppu soojal maal, kus palmid palju suuremad ja banaanikobarad rippusid puude otsas, ning seal otsustasin- järgmisel suvel peavad ka minu aias olema banaanipuud (noh muidugi väikese mööndusega- viljakobaraid ilmselt ei tule), hibiskused, mis on maailma ilusaima õiega , ning bugenvillead. Just. Nüüd aga laen mõned sügisesed meeleolupildid oma aiast.

õhtune aed küünlavalgel
üks hiline kallaõis, mis pidi olema kollane:)

värvikad ning kaunid riitsinuseõied. Järmisel aastal kasvatan neid hulgi
ehk jätkub neist talverõõmu lindudele
minu kannapeenar. Kahjuks ei jõua kõik õisema hakata vist....
üks minu lemmikutest- varesekaer
kanna õis
lootusetult hiljaks jäänud gladiool- teised juba ammu õitsenud
palm kohanes aias päris kenasti

KOKKUHOID

Nii, selle asemel, et tellida prügiauto ja vana diivan prügimäele saata, otsustasin taaskasutamise teele minna:)
Kokkuhoid- prügiauto arve
Kulud- käik metsa ning 2 meetrit geotekstiili
Võit- sambladiivan

Hästi ei kujuta ette, kuidas ta püsib, st. tuul laiali ei kannaks vms. Osad samblamättad kinnitasin okste ja mõned naeltega, jääb ainult üle palvetada, et mõni naaber ei tuleks ja sinna istuma ei räntsataks:D

Uskuge või mitte, elusast peast näeb see asi parem välja kui pildil. Noh, igatahes mitte nii rääbakas. Aga olgu, mul aega seda aretada ja parandada. Ja mõned kõrgemad lilled sutskaks hea meelega veel sekka. Eitea küll millel oleks hästi madalad juured? Mullakiht seal all ju õige õhuke. Igatahes on näpunäited ja soovitused teretulnud!

Helsingi aiandusmess

Soomes käidud, tasku kergem, hing ka:)
Minu kogu täienes kannade võrra ning lisaks mõned kõrrelised ka. Kui nüüd päris aus olla, siis jättis see mess üsnagi mageda mulje- ootasin hoopis rohkem kujundusliku poole pealt, samuti kõikvõimalikke nippe, mida oma aias kasutada. Paraku olid seal väljas vaid gladioolimüüjad, neid oli tõesti palju. Suur-suur lett oli ka hollandi kaupa, põhiliselt kaeralilled, iirised (mida oli tõesti ilusaid), kannad ja siis veel tulikalisi ja ühed eriti huvitavad asjad, mis nägid välja nagu pisikesed orhideed. Kahjuks nime ei mäleta, aga kõik need said ostetud mitme peale ning kõige usinam meie kambast (kes kahjuks mitte mina ei ole) kasvatab need ette ja siis saan ehk minagi selle iluduse enda aeda.
Piltidega läks nagu alati, kuigi tahtsin parimat:D
Ehkki jätsin oma udupeene kaameraga üliprofi mulje, tulid pildid kõik ühtlaselt mustad ning midagi neilt tuvastada võimalik pole. Pärast selgus lihtne tõsiasi, et välklambist oleks abi olnud.
Lisatud pildil on mu sõbranna, kelle lõug kukkus kolksuga lahti, kui müüjalt summat kuulis.
Kõik seemnepakid olid ju odavad, 1 raha ja 3 raha ja 5 raha, aga kui summa kokku löödi, tuli see mega:D

Potililled

Kuna lillede aeda istutamiseks on veel veits vara aga näpud sügelevad, siis sai mõned asjad pottidesse istutatud. Näis, kaua mu draakonipuukesed õues vastu peavad, seda enam, et sai nad kokku pandud lilledega, mis rohkem vett vajavad. Igatahes jahedatest öödest nad ei hooli, kenad ja värsked näevad välja endiselt.


Paistab, et hoopis fotokas on külma saanud, pildid nii udused:(

Mu palm on ka juba 4 ööd õues veetnud ja tundub, et on rahul.

Homme toimub operatsioon "hobusesitt" ning siis kavatsen oma ettekasvatatud lilled aeda kolida, saagu mis saab.
Laupäeval aga Helsingisse aiandusmessile! Loodan seal palju pilte teha ja loomulikult häid ideid saada.

Organidoonorid- vajan uusi käsi, soovitatavalt ka selga!

Kahju, et ilm pühade ajal nii külm oli! Siin üleval künkal, kus ma elan, oli nii kohutav tuul, et kõik lahtised asjad aias kippusid lenduma.
Igatahes pühapäeval otsustasin, saagu mis saab, teha töödega algust. Paar tundi kolamist mööda ehitus- ja aianduspoode ning labidas maasse!
Alustasin purskkaevust, mis oli absoluutselt valel kohal. Ei saa salata, et reeglite järgi on ta ka praegu valel kohal aga mulle meeldib ja sobib nii.
Edasi väikesed lillepeenrad- Horteses olid müügil asalead, millest mööda ei suutnud kõndida. Senikaua, kui õues külm on, tuleb hibiskuste asemel leppida asaleadega. Purskkaevu taha/kõrvale tühjale kohale tuleb kõrgem palisaad palmiga.

Palmi, mis küll kohale jõudis, ei söanda aga enne välja tuua, kui ka ööd soojemaks muutuvad.
Mõni tund nikerdamist, mõned labidatäied mulda- tagajärjeks kange selg ja valusad käed! Ilmselt tuleb õppida töökindaid kasutama. Aga ühed tagavarakäed kuluksid sellegipoolest ära!

Minu palm toas ootel.

Enne Algust

Kõikon alles hall ja räämas:(


Tegelikult peaksin kirjutama sellest, mida ma teha soovin ja missugusena oma aeda näen. Niisiis- minu Unistuste Aed.
Minu UA on veidi komplitseeritud nähtus, kuna üsna väikesel pinnal tuleb kokku miksida võimatu.Aga unistused ju selleks ongi, eksole. Niisiis vaimustab mind kohalik loodus- kivid, kadakad, kibuvitsad, lisaks kõrrelised. Teisest küljest aga peab minu unistuste aias olema eksootikat. Noh mitte just mini-vihmamets aga troopilised taimed küll- seal peavad olema palmid ja õitsema hibiskused ja loomulikult peavad seal kogu suve õitsema kõikvõimalikud kannad. Kokku üks Segasumma suvila.
Kohalikud asjad- KKK on olemas, kõrrelisi napib. Eksootiliste asjadega on seis nigel, kuid lootusrikas:
kannad ette kasvamas, palm tellitud. Trahycarpus fortunei. Kui nüüd kellelgi peaks kahtlusi tekkima mu vaimses tervises, siis soovitan vaadata Skandinaavia palmikasvatajate kodulehekülge- http://www.scanpalm.no/. Niiet- kõik on võimalik!
Blogima hakkasingi väga omakasupüüdlikel eesmärkidel- et kommentaatorite abiga saavutada parim võimalik tulemus:)

Algus

Tegelik pealkiri peaks olema Uus Algus, kuna märtsikuus kaevasin üles kõik varemistutatud asjad ning asusin uue plaani järgi paigaldama. Ja Uus Algus sai alguse sellest, et juhtusin ühte haljastusspetsialisti Palusalu tundi, kus joonistati aiaplaane. Joonistada paberile on tore, sedasama aias teha aga tiba keerulisem. Tundus juba, et reeglid minu aias ei saa kehtida, kuna esimese hooga jäi mulje, et korraliku haljastuse nimel tuleb lastel loobuda batuudist, kiigest ja muidugi ka liivakastist. OK, liivakasti oleks ehk ära mahutanud:)
Palju pabereid sai toas laua taga täis joonistatud, enne kui hakkasin tundma, et nüüd peaks aeda kolima.
Asi on eriti keeruline seetõttu, et elan ridaelamus ning aia suuruseks on 10x28 meetrit. Seega paras koridor. Ja vaja see tsoneerida nii, et jätkuks pinda lebotamiseks, lastele mängimiseks jne.
Samas kui ma mõtlen suure krundi omanikele, siis ei kujuta hästi ette, kuipalju korralik haljastus maksma võiks minna- isegi siis, kui osta istikud soodusmüükidelt ja teha kõik ise- kokku tuleb ikkagi aukartustäratav summa!

Olemasolevad põõsad said nüüd istutatud nii, nagu Püha Plaani peal kirjas. Tuleb aga tõtt tunnistada, et puuduvaid on rohkem:D
Annan endale aru, et kõike ma korraga teha ei suuda ja polegi vaja. Seega pingutan nüüd selle nimel, et puhkeala ja laste mänguala saaksid valmis, aia kõige tagumine osa jääb ootama vist järgmist aastat. Ehkki mustsõstar on juba väikesed lehed välja ajanud, tikker samuti ja vaarikavarredki pungitavad juba- kes teab, äkki jõuan midagi sel hooajal ka tarbeaias teha.