It always happens so, that first I do and then I think, if I think at all. My hands are somehow separated from brain; if I knew how hard work would be to build a small pond, I wouldn´t built it at all. But ready it is and to be honest, I am satisfied, though my hands look terrible and probably I need organ donatation- new back is required:)I used regular garden plastic (0,8 mm) and I folded it, so it´s in 2 layers.I could not dig deep, because it´s possible to dig only 15 cm without problems, after that comes limestone already. So the pond has depth about 70 cm, deep enought to have a waterlily in it.It´s dull and grey yet, but I have plan how to have plants around it. Good ideas and suggestions are welcome!Veesilmaga on nagu kõikide minu asjadega- tehtud, mõeldud! See tähendab, et käed hakkavad liikuma iseseisvalt, ajust eraldi. Tuleb tunnistada, et oleks ma osanud arvata, kui raske see töö on- ilmselt poleks ma seda ette võtnud. Aga nüüd on ta valmis ja selg valus ja käsi ei julge eriti näidata, ammugi siis mitte maniküüri minna.
Kuna basseinikile oli tohutult suurte tükkidena, ostsin tavalise paksemat sorti aiakile (0,8 mm) ning panin selle kahekihilisena.
Eriti sügavat kaevata ei olnud võimalik, kuna siinkandis on normaalselt kaevatavat maad umbes 15 cm, edasi tuleb veeris ning paekivi. Sügavamas osas on umbes 70 cm, seega paras, et sinna mõni vesiroos kasvama panna.
Praegu on pilt suht hall ja igav, ootan juba aega, et saaks ääre ära taimestada. Hostad on niikuinii kasvamas suure kivi juures, kuhugi paneks vist ka mõne sõnajala. Mida veel? Ootan häid mõtteid,
ladumine
vesi sees
