Ta tuleb siiski!

Ehk. Võibolla. Igatahes pole ma veel lootust kaotanud. Paar päeva olid päikeselised, esimene rannaskäikki sai tehtud.Siis suvehooaja avapauk :)
Miks ma veel usun kevade tulekusse? Sest maja eest on jääliustik sulama hakanud. Ja sellega seoses paljastub kultuurikiht. Oioi, kui paks! Kahjuks pole meie majas õigeid omanikke olnud. Kuidas muidu siis selgitada paksu sügisest lehekihti ja muud sodi! Ja see koerasitt, mis lume sulades välja ilmub, oehh, tõeline miiniväli.
Täna oli mu esimene käik ehituspoodi luuda ostma. Mõtlematult läksin autoga, muidu oleks poest koju lennanud oma imeilusa rohelise luua seljas.  Mis seal ikka, sain oma uut luuda piisavalt maja ees tänaval lennutada, vähe puhtamaks ju läks, aga lume sulades tuleb seda sodi välja veel ja veel.
Möödunud nädalal saime ka pakkumise maja renoveerimiseks,nüüd siis klapitame aegu, et kõik korteriomanikud kokku saaks ja asja läbi arutaks. Nii tahaks juba kõike korda saada!
Esimesed lilled rõdule on istutatud, nüüd siis päikest ootama! Selle aasta dresscode on  sini-valge

Projekt nimega kamin

Jess, täna jõudsidki kohale mu portselani maalimise asjad. Värvid (delfti sinine), õlid ja pintslid. Ainult plaate pole jõudnud veel otsida. Ja siis hakkab pihta elukestev maalimine :)

Taburet

Hädasti oli vaja kamina ette järi.  Kus saaks istuda ja tuld teha või suitsetada või mõlemat korraga. Mööbliait on vist ainus koht maailmas, kus niisuguseid asju müüakse. Esialgu nägi see välja niisugune:

Kuna kõik muu mööbel on valge, siis ei sobinud see mitte kuidagi. Õnneks on mu väiksem laps samasugune meisterdaja ja tal oli idee olemas. Niisiis, käärid ja vanad ajalehed, lisaks üks roosidega salvrätt

Voila`, niisugune on tulemus:

Tegelikult tuleb see nüüd veel üle lakkida. Aga seda ma täna enam ei jõua. Lakki pole ka.

Kõverjalgne kaunitar

Eile tahtis minuga poest kaasa tulla üks kõverate jalgadega eriti sheff kapike. Et  kolikoorma all teda märgata, nõudis päris tugevat pingutust. Usun, et suudan talle uue ja väärika elu anda. Algus on tehtud.

Kodutu tugitool leidis armastava pere :)

See oli armastus esimesest pilgust. Ehkki ta nägi välja natuke nukker ja kulunud,umbes sama vana kui mina :D. Esimese asjana suundusin talle uusi rõivaid ostma.
Kõigepealt vana riie maha, polsterdused olid täiesti OK, niiet suuremat mässamist temaga polnudki. Ehkki ta küljed  olid ilusast painutatud vineerist, otsustasin need üle värvida. Esiteks sobib see minu interjööriga paremini ja ikkagi nagu uus siis. Kahjuks ei osanud ma aga kanga kulu hinnata, jupike jäi puudu ja täna hommikul oli siis esimene käik taas kangapoodi.
Niisugne näeb ta välja, siin hakkan ma istuma kui isu raamatut lugeda tuleb (kujutage ette, mul ei ole moodsat e-lugerit). Täiuslikkusest lahutab seda tooli ainult jalatooli puudumine, aga küllap leian sellegi.

Kuna mu varasemas elus algas iga päev sellega, et kogu pere otsis autovõtmeid, siis tegin väljamineku ja ostsin endale päris võtmekapi. Mitte et mul nüüd hommikuti meelde tuleks sinna vaadata, aga ilus ikkagi :)

Ja tugitooli tagant aknast paistab Supelsakste kohvik, kus vaenulikult maitsvad koogid on :D

Sajandi suurprojekt

Võttis aega, aga nüüd lõpuks sain aru, mis mind siin uues kodus häirib. Kamin nimelt. Kujutage ette 100 aastat vana maja valgete puidust lagedega, tollest ajast säilinud laudpõrandatega jne ja siis äkki- keset elutuba- voila! hiiglaslik kamin kipskarkassiga! Ise ka imestan, KUI pikad mu juhtmed on, et alles nüüd taipasin :D
Aga parem hilja kui mitte kunagi ja eks see renoveerimise värk võtabki aega. Et  rahulikult järele mõelda (mis ei ole küll mu tugevamaid külgi) ja siis alles tegutseda. Minu varasemad projektid on kõik käinud stiilis "tehtud-mõldud", äkki nüüd olen targem ja arukam?  Mulle meeldiks seda uskuda :)
Igatahes kangastus mulle kohe Delfti keraamika, see valgel taustal koobaltsinise pildiga. Just niisugune peab mu kamin tulevikus välja nägema! Minu hoogu kahandas veidi see, et netiavarustes ringi tuhnides selgus ka hind. OMG, 49 euri 1 (ÜKS) plaat, mõõdus 13 x 13!
Aga mulle meenus ka see, et kunagi varasemas elus, kui Pärnus elasin, käisin ma portselanimaalimise ringis ja seal tehti igasuguseid huvitavaid asju keraamilistele plaatidele. Täna lähengi kohale ja uurin võimalusi. Idee on mul nii kindel, et olen valmis plaadid ise maailma ja ükshaaval põletada laskma. Kui keeruline see ikka olla saab? Paarkümmend aastat ja kamin valmis! :D

Garderoob hakkab ilmet võtma

Eile saabus esimene osa garderoobikapist. Uskumatu, aga veel ilusam, kui julgesin loota :) Puudu on veel peegli tagasein, mis peaks ära varjama kasutu ukse; ning raamaturiiulid, mis asuvad samas toas. Riiulite tähtajaks andis tootja jägrmise nädala lõpu, eijõuaäraoodata! Tõsi küll, kapis on ka veel mõned sisemised riiulid puudu, niiet asjade paigutamine võtab natuke aega.
Mida järgmiseks? Köögimööblit tahaks veidi tuunida. Ja kööki on hädaliselt vaja vanaaegset serveerimislauda, äärmisel juhul piisaks ka vanast kapikesest. Otsimist raskendab asjaolu, et mõõt on väga konkreetne (sõltuvalt aknalaua kõrgusest). Aga kõige suurem mure on endiselt pehme mööbel. Homme sõidame Lätti ja vaatan ka seal natuke ringi. Äkki armasavad lätlased mugavamat mööblit kui eestlased? Lootus sureb viimasena. Oleksin tänulik ka igasuguste vihjete eest, kust leida mugavat, laia /st sügava/ istmega diivanit!

Vanaema käsitöö

Kolimisest on palju kasu. Esiteks viskad ära kõik kogunenud mittevajalikud asjad ja teiseks leiad üles asjad, mille olemasolust polnud sul aimugi. Minu avastatud aarete hulka kuuluvad 4 köögikäterätikut, mille mu vanaema oma nooruspõlves tikkis. Arvestades seda, et räitkutel on tema neiupõlve initsiaalid, peaks vanuseks tulema umbes 95 aastat! Kolletanud ja veits plekilised, aga usun, et need saab korda teha.Imeilusad! Mulle meeldiks mõelda, et kunagi 100 aasta pärast vaatab mõni mu laste järeltulijatest  minu käsitööd sama heldinud pilgul :) Kahjuks jääb see siiski vist helesiniseks unistuseks, kuna tänapäeval on kõik fast- fastfood ja -fashion jne

Tuba Nr.2-le

Roosamannatuba hakkab juba ilmet võtma, kummut sai ka valmis, nupud veel puuduvad. Natuke tapeeti ka. Aga tuba on elamiskõlblik ja nüüd siis edasi Nr.2 toa kallale. Masterplan oli ammu olemas- üks sein fuksiaroosa, üks sein must-valge tapeedi alla ja ülejaanud 2 seina horisontaaltriibulised, must-valgega.
Üks asi on plaan, selle täitmine ega ei pruugi nii lihtne olla, kui esmapilgul paistab. Esimese probleemiga olime silmitsi ehituspoe värviosakonnas, kus on valida tuhandete toonide vahel. Ja arvake ära, kas fuksiaroosa kuulub nende hulka? Muidugi mitte! Käisime ja tüütasime teenindajaid kuid tulemust mitte mingit. Tapeedikatalooge olen läbi lapanud ka omajagu ja kusagil vist nägingi niisugust must-valget tapeeti, nagu see meie nägemuses olema pidi, aga üllatus-üllatus! enam ei mäleta missuguses poes, ammugi siis mitte, missuguses kataloogis.
Eile sõitsime läbi K+Rauta poest, et osta veiniklaaside riputussüsteem, mida me muidugi sealt ei leidnud, küll aga kohtasime maailma kõige puhtamat fuksiaroosat tapeeti! Oh seda õnne! Ning siis- täielik bingo! Samas riiulis oli ka TÄPSELT see must-valge tapeet, mida meil vaja! Usun, et eilne tähtede seis soosis inimesi, kes remonti teevad :) Lisaks leidsime samast poest päris lahedaid lampe, mida me küll ära veel ei ostnud, vaid võtsime mõtlemisaja. Superpood see K-Rauta! Hüvasti Bauhof oma ebakompetentse ja -viisaka teenindusega!

tegelikkuses on roosa veel teravam ja ilusam toon

Triibud valmis! Ilus mu meelest, nüüd siis tapeedi kord

Ühe seinas tapeet ka:

Ja teine tapeet (seda oli eriti hirmus panna, kuna tegemist on vana maja ja kõverate seintega ja ühevärvilisel paistavad kõik pisivead hullult välja )

Ja nüüd üks pilt maailma kõige ilusamatest toolidest, mis kahjuks ei kuulu mulle, vaid sõbranna tütrele

Värvimistööd

Paar viimast päeva olen korraga tegelenud nii värvimise kui õmblemisega. Kõigepealt laud ja toolid. Esialgu otsustasin nad valgeks teha, hiljem jõuab muuta kui vaja. Ideaalis mulle meeldiks sinised toonid aga kuna mul on elutuba ja köök koos, siis sõltub köögitoolide värv natuke  ka sellest, mis värvi saab olema pehme mööbel. Kui üldse olema saab. Praeguse seisuga ma küll ei näe seda kohta, kust pehmet mööblit leida võiks.

Värvimistööde algus:

Ja lõpptulemus jäi selline:

Mööbliga on üldse palju segadust ja jama. Valisime väiksemale lapsele (nimetagem teda Nr.3) välja ilusa sohvavoodi, poes vaatasime ja uurisime ja proovisime ja sobis. Eesti toode, igati sheff. Mina olen lihtsameelne inimene ja mõtlesin, et kui asi on poes müügil, siis ma ostan selle ja viin oma koju. Selgus, et ei ole midagi nii lihtne- tellida tuleb ja ooteaeg on 4 (NELI!) nädalat! Kaaamooooon! Hommikul  enne mööblipoodi minekut organiseerisin just vana voodi äraveo. Niiet 4 nädalat põrandal magada? Nii tuligi meie koju esimene "made in china". Jyskist ostsime metallist sohvavoodi ja otsustasime selle ise ära tuunida.

Alguses nägi see välja niisugune: (kusjuures nupud EI OLNUD kuldsed)

Kuna Nr.3 fännab roosat ja roose, siis värvisime voodi roosa ja kullaga:

Siis järgnes voodikatte õmblemine, lõpptulemusega olime mõlemad rahul

Ja mingi ime läbi leidsime täna täpselt sobiliku lambi. Äkki saab selle kunagi seinagi :)

Jälle häda mööbliga

Eilne päev möödus mul mööblipoodides kolades. Nagu ka üleeilne ja üleüleeilne. Ma ei tea, kas viga on minus (mulle meeldiks mõeda, et siiski mitte ), aga ilusat JA mugavat pehmet mööblit pole olemas! Ja pole olemas ka ilusaid söögitoatoole, lauda jne jne mis ei oleks tehtud mingist plastmassitaolisest plaadist. Niisiis hakkasin sõprade soovitusel tuhnima vanamööblipoodides. Pärnus  on üks tore koht nimega mööblisahver. Sealt oleks küll toonud kaasa palju asju, kahjuks või õnneks on mu pind limiteeritud. Aga toolid ma sain, korralikud, täispuidust. Vajavad värvimist, muidu igati ägedad. Ja Shalomist leidsin ümmarguse vintage laua, mida saab vajadusel suuremaks teha. Seegi vajab natuke tuunimist. Võrdluseks siin niipalju, et mööblipoes oli tundmatust materjalist kunstlikult vanaks tehtud üsna kipakas ümar söögilaud soodushinnaga 169 euri, shalomis aga ehtne täispuidust vintage 25 euri. Pluss värv ja veits tööd. Näis, kaua ma suudan hoiduda märgistusest "made in china".
Tellisin ära ka garderoobikapi, just sellises stiilis nagu siia korterisse sobib, raamaturiiulid ka. Nii tahaks juba asju ära paigutada!
Gardekas saab olema samas stiilis nagu vanaaegsed laed, ehk siis laudadest. Vot niisugune :

Kahjuks ei mäleta ma enam, kust täpselt ma selle pildi alla laadisin, niiet ei oska omanikule viidata. Igatahes imeilus!

Uus aasta, uus elu

Kauakaua pole blogima jõudnud,   nüüd teen selle tuhandekordselt tagasi:)
Minule tõi uus aasta kaasa uue elu uue kodu näol. Vahetasime Viimsi Pärnu vastu. Fair trade, eksole? Kuna olen alati ajalooga ja lihtsalt looga asju hinnanud, siis otsustasime 100 aastat vana puumaja kasuks, mis asub kesklinna ja ranna vahel. Ideaalne asukoht, mis võimaldab mul taksojuhi ametist lahti saada.
Viimsi põhiprobleem minu jaoks oli laste transport- hommikul kooli (sealjuures kumbki eri ajal), lõuna ajal tagasi (üllatus-üllatus! jälle erineval ajal), õhtul kes huviringi, kes sõbra juurde või kinno ja nii lõpmatuseni.
Kolimisest ma pigem ei räägiks, liiga palju rumalaid sõnu tuleks siia rivvi laduda :) Igaks juhuks hoiatan kõiki, keda kolimisteenus võiks huvitada- hoiduge firmast nimega Elarekspress. Üks töömeestest oli nii purjus, et temast arusaamiseks oleks tõlki vaja läinud. Aga see selleks. 3.jaanuaril sõitsime oma kolikoormaga (ikka ei saa irisemata jätta, et täna transpordifirmale jäid osad asjad maha) Pärnusse ja siin me nüüd siis oleme.
Majas on 4 korterit ja all väike kauplus. Meie siis teisel korrusel. I korrusel asub väike kauplus, diagonaalis üle tee Supelsakste kohvik, ülejärgmises majas Lonkava Konna pubi, veidi eemal Väike Klaus ja veel mingi koht, mille nimi mul meeles ei ole. Ahjaa, ei saa mainimata jätta, et üle tee asub ka alkoholipood. Mida hing veel ihkad?
Ja sellelt imeilusalt lodzalt  lehvitan teile suvel, kui randa lähete :)