Just nii juhtus minuga botaanikaaia orhideenäitusel, nähes seda valget vandat. Kuna ma lillede suhtes olen monokroomse maitsega, ehk siis eelistan valget, ja vandat endale ammu ihaldanud, siis pole ime, et mu jalust nõrgaks võttis. Loodan, et see tärganud tunne on vastastikune.
Näitus oli muidugi imeilus, nagu alati. Lahe oli ka teistes saalides ringi vaadata, kakaopuu oli parasjagu vilju täis, kliivia õitses lausa hüsteeriliselt, samuti paradiisilinnulill. Kameelial olid pungad puhkemas. Ilus elamus!
Nüüd siis veel üks pilt vanda vapustavatest juurtest, need ulatuvad peaaegu põrandani:)
