Liiliad

Liiliad on alati olnud minu lemmik lõikelilled, kuid peenral kasvatamiseks pole nad mulle südamelähedased- lühike õitsemisaeg, suht pikk paljas vars jne.
Nüüd aga olen meelt muutmas.
Möödunud aastal tegime ümberehitustöid ühes aias, mille perenaine liiliaid eriliselt fännab. Neid lilli oli igas peenras ja aia igas nurgas. Tõime need kõik siis ühele alale kokku, ja ehkki päris kõrguste ja värvide järgi sel aastal neid paika ei saanud, on vaatepilt siiski muljetavaldav.

Päevaliiliakärbsest

Muhediku blogis on ära toodud päevaliiliakärbse kahjustused. Õumaigaad, polevõimalik! Oma lilli uurides leidsin sama:(
Huvitav,kui ma praegu need ära lõikan ja sügisel liiliad teise kohta istutan, kas sellest oleks abi?Kahjustused on ainult möödunud kevadel ostetud päevaliilial, teised, mis aias varem olid, on OK.
Niisugune pilt avanes siis õievart lahti lõigates, mingid valged munad:

Kolimispaanika

Mu tütart ja ta sõpru, kes kõrgkooli minemas, on tabanud totaalne kolimispaanika. Kuna sisseastumispaanika on jäänud selja taha, siis nüüd pühendatakse ennast täiel rinnal uue kodu sisustamisele. Keegi ei aruta, et mis uued õppeained, mis uued sõbrad, vaid hoopis seda, mis potte-panne tarvis on ja kuidas üürikorterit tuunida.
Nii otsustas tütar oma sõbrannale kingituseks teha Ajamasina, maakeeli kella. Sellesse operatsiooni olid kaasatud lisaks temale endale ka mina ja üks meie peretuttav, kellel kunstnikukätt.
Ajamasin tuli lahe, tehtud on see lõuendile õlivärvidega ja kasutatud suvalise seinakella mehhanismi. Ja mis kõige olulisem- kingi saajale meeldis see!