Sügispohmell

Niisugune oli taevas eile õhtul.
Sügispohmell- see sõna iseloomustab kõige paremini praegust olukorda. Kes elus pohmelli põdenud on, teab mis tunne see on. Kui füüsiliselt on paha ja vaimselt veelgi rohkem:(
Muidugi olen kuulnud, et on olemas inimesi, kellele sügis meeldib, kuid tuleb tõtt tunnistada, et ühtki niisugust idiviidi ma oma silmaga näinud pole.
Niisiiis otsustasin oma pohmelli ravida ja ekspeditsioonile minna. Võtan kaasa oma parima sõbra (labida muidugi) ning suundun täna Uduverre. Uskuge või mitte, sellise nimega koht on Eestimaal täiesti olemas. Ja seal elab üks tuttav, kelle aiast on oikuipalju üles kaevata:)
Põhieesmärgiks on muidugi äädikapuu, aga loodan veel üht-teist põnevat leida. Kõrrelistest on terav puudus. Praegu peaks veel paras aeg istutamiseks olema, ehk jõuab ära juurduda. Niisiis labidas pagasnikusse ja Uduvere poole teele!