Aerangis citrata tundus saabudes igati kobe taim olevat, isegi õievarre jupike küljes- täpselt nii nagu oli kirjelduses lubatud. Potist teda välja kaevates selgus aga tõsiasi, et juuri peaaegu polegi. Ei saa salata, erinevalt õievarrest polnud kirjelduses sõnagi juurte kohta, nii et igati aus kaup.
Coupe de grace tundus hetkel õiglase lahendusena, kuid paadunud optimistina asusin reanimeerima. Monteerisin ta kahele kokkuliimitud veinipudeli korgile ja panin akvaariumi. Ja hästi tegin! Tänaseks on ta välja ajanud uue lehetipu ja veel kaks mummu, millest on esialgu raske tuvastada, kas tegemist on uute juurte või hoopis õievartega. Õievarred oleks toredad aga praeguses seisus on juured vajalikumad. Küll need õiedki tulevad. Olemasolev õievars on päripäris pikaks veninud ja näeb välja paljulubav. Loodan, et peagi saan postitada ka õitega pildi:)
2 comments:
Just-just, kõigepealt juured ja siis õied:)
Muljeta siis oma A. citrata kasvukiirusest, tingimustest ka. Mul ei olegi veel yhtegi Aerangist:)
Jõudu Su taimekesele ja Sulle endale ilusat jõuluaega!
Aitäh, Kaaren. Kasvutempo tundub päris kiire olevat nüüd, silmnähtavalt venib õievars ja mingid õiepungad ka juba nähtaval. Asub ta hul hetkel väikeses akvaariumis, et õhuniisukust hoida. Kaunist jõuluaega Sulle ja Su perele!
Post a Comment