Sunday, June 21, 2009

Hullumaja selleks korraks läbi

Huh, lõppev nädal oli tõeline hullumaja. Selline hullumaja, kus õmmeldakse lõpukleiti ja ehitatakse samal ajal söögilauda ning kõige selle vahele veel muud tavapärased tööd-toimingud. Ei saa salata, et tütre keskooli lõpp saabus veidi ootamatult, nagu ka kõik muud asjad siin elus. Ilmselt olime üliheadest eksamitulemustest uimastatud ja ei mõelnud praktilistele asjadele üldse:D Paar päeva enne lõpuaktust hakkasime kleiti meisterdama. Alguses pidi see imelihtsa lõikega tulema, nii paari tunni jagu tööd. Tegevuse käigus aga muutus asi pidevalt ja kokkuvõtteks kulus sellele meeletu kogus aega ja närve, rääkimata riidest ja niidist....
Selline asi tuli siis välja

Kuna lõpetamise puhul oli teadagi külalisi oodata, otsustasin lõpuks oma plaani suure söögilaua osas teostada.
Kõik meie varasemad söögi/köögilauad on olnud kuidagipidi kipakad, laua pihta puutudes loksus tassist kohv üle ääre ja suurus polnud ka see mis vaja. Niisiis ostsin juba ammu valmis keraamilised plaadid tulevase laua plaadi jaoks. Juhuslikult avastasin plaadipoes sama mustriga plaadi, mis mu köögimööblil. Mulle muidu ei meeldi keraamika, mis imiteerib puitu ning tapeedid, mis kujutavad telliskivimüüri, seekord oli aga tegu just sellega, mis mul vaja. Lisaks ostsin kuldset mosaiikplaati. Alusplaadiks sai 15 mm vineer, jalgadeks tõeliselt tugevad 100 mm liimpuidust talad. Kruvisid, polte ja metallnurki kulus sinna lugematul arvul, aga asi on seda väärt- laud seisab kindlalt ja mahutab ka. Kahjuks ei ole fotol näha õiged värvid, plaat on tumepruun, mosaiik kuldne ning peitsitud puiduosad samuti tumepruunid. Miskipärast jäi pildile kõik hallikas. Aga peab tõtt tunnistama, et oleksin võinud ühe plaadi võrra pikema teha.


Täna oli ülihea tunne ärgata- pidulik üritus seljataga ja hommikukohv ei loksunud üle tassiääre!
Õmmelda ma ei kavatse enam KUNAGIIIIIIIIII
Aga nüüd, härrased, algab countdown- järgmise lõpetamiseni on täpselt 3 aastat!
Lillesülemid lõhnavad vaasis, kahju, et korraga tuuakse nii palju ja nädala pärast on neist ainult mälestus






3 comments:

Hiline said...

Kleit on super! ja laud ka super!
Õnnitlen teid kõiki - eks tütre tublidusel ka pereliikmete panus.

Aga jah, mul sai ka õmblemisest villand - oma "siiditüdruku" lõpupeoks värvisin ja õmblesin kõll siidituunika, aga ilma modellita ma ei riskinud atlassiidist pükse küll teha, kuigi ise poolproff rätsep.

Köögikata said...

Oi, kui lahe laud! Kleiti ei oska ma ilma modellita hästi ette kujutada, aga kindlasti on ilus.
Ja palju õnne takkajärgi lõpetanule ja perele!

Mari said...

tänud heade sõnade eest!