Minu sõbrad ja vaenlased My Friends and My Enemies

Täna tuleb siis juttu meie pere loomadest. Tavaliselt on nad armsad ja toredad jne jne aga vahel vihastavad ikka tõsiselt välja.
Kui ma Egiptusest võidukalt koos bugenvilleaga naasesin, siis ei jätkunud rõõmu kauaks- mingil moel oli meie jänes Bobby (ristitud Bob Marley auks, mitte et ta just eriti musikaalne oleks või kanepit armastaks) suutnud selle oma hammasta vahele saada, puuri sikutada ja ladvad ära süüa.


Today I will present our pets. They are nice and sweet normally, but sometimes they turn out to be enemies.
When I returned from Egipt with a trophy (a red bougainvillaea), there wasn´t much joy of it- somehow our rabbit managed to reach to it and she eat up about 1/3 of it.
Preili Bobby näeb välja niisugune/ this is how ms.Bobby looks like




Täna hommikul üllatas mind aga meie koer Arabella ( tema on pärit koerte varjupaigast ja kuna tema vanemad pole mitte teada, siis mõtlesimegi, et äkki on mereröövli tütar, sellest siis ka niisugune nimi). Nimelt sõi ta ära hibiskuse lehed, seejärel läks õue ja oksendas need välja:( Mõned õige tillukesed lehed siiski jäid külge, ehk kasvavad uued.


I was taken by surprise today early morning- our dog Arabella was eating the leafage of hibiscus, then she went out and vomitted. There are still some small leaves left, I hope those will grow again.

Fotosessiooniks on preili Arabella mananud näeole eriti vagura ilme. On a photoshoot she managed to make a very decent expression

Veidi ohutum mu taimedele on olnud meie kass Tema Kõrgeaugus Ben Benjamin. Möödunud aastal, kui ta veel kassipoeg oli, tavatses ta mõnesse lillepotti pissida. Nii läksid välja mu ettekasvatamisel olev argentiina pamparohi ja veel nipet-näpet. Praegu, kõrges eas, pooleteist aasta vanuses, ei tunne Ben enam huvi nii labaste asjade vastu vaid sisustab oma päevi mediteerimisega.
Somehow not so big threat is our cat His Majesty Ben Benjamin. Last year, as a kitten, he used to piss in some pots of plants, but now, as a grown-up, he is sleeping most of the time. I cant remember the color of his eyes:)


Kõige sõbralikum ja ohutum on aga meie kakaduu Tuutu. Tõsi küll, ta on juba eakas härrasmees ja seetõttu teab, kuidas käituda. Vanust on tal juba ligi 7 aastat. Tuutugi igatseb kevade järele, sulgib ja kudrutab päikese käes mõnusalt. Veel paar kuud ja juba saamegi õue kolida!
The title of the friendliest goes to our cockatoo Tuutu! As a matter of the fact, he is also the oldest of our pets and he knows how to behave. He is about 7 years old and like the rest of us, he is also longing for summer- just some more months and we can move out!