Niisugune näeb siis välja minu orhideepuu. Õunapuuoks, mida ma kuidagi potti ei suutnud betoneerida, seega riputasin hoopis lakke. Jätsin hulgaliselt kõrvalharu oksakesi, et oleks kuhu taimi kinnitada. Sellele oksale olen ära mahutanud 2 minikuukinga (mõlemad valged), 4 tavalist kuukinga (2 valget, 1 lilla ja 1 oranzh), miltoonia ning bromeelia. Mõned vabad kohad on veel. Vist kuukingadele, sest neid on kõige lihtsam sinna panna. Mu ema väidab, et mingit head ja korrektset muljelt see oks küll ei jäta, kuid tähtsam kui korrektne mulje on minu jaoks progress, mida ümberistutatud lilled näidanud on.
Miltoonial õitseb uus õievars, ok, see pole küll minu teene, sest uus väike vars oli kohe ostes olemas. Uued lehekesed aga hakkasid kasvama peale ümberistutamist.
Minu kõige esimesel kuukingal on tulekul uus õievars (praegu küll veel umbes poole cm pikkune) ning kasvanud 2 uut lehte (see on siis maikuust alates), rääkimata uutest juurtest. Kahel kuukingal äralõigatud varre järgmisest pungast tulemas uued õied, minikuukingal vist samuti aga seda ma ei ole veel täpselt tuvastanud. Teine mini aga avab järjest uusi õisi ning kasvatab juurde õiepungi.
Minu järeldus:
ära kunagi võta absoluutse tõe pähe seda, mida kõik teised räägivad, hoopis katseta julgelt ja leia enda jaoks sobivad lahendused.
Tundsin lausa lapsikut rõõmu, kui esimese uue juurealge avastasin, rääkimata sellest, kui esimesele kuukingale uus leht kasvama hakkas:)
Mulle tundub, et orhideesid, nagu ka teisi taimi, võib vabalt ümber istutada õitsemisajal. Et ümberistutamine hoopis elavdab kasvu (uued juured, uued lehed). Et need taimed ei ole nii õrnakesed, nagu enamikul algajaist orhideesõpradest on eelarvamus kujunenud. Tsiteerides mu aednikust sõbrannat "Need pole hambad, mis uuesti ei kasva".
Miltoonia tunneb end hästi ja õitseb taas
Minikuuking õitseb pidevalt ja aina kasvatab uusi õiepungi
Minu uusim kodustatu- sinikäpp
Bromeelial olid liiga suured juured, et teda puuoksale monteerida, seega riputasin ta üles auklikuks puuritud kookoskekoorega
4 comments:
Tohoh, on ikka huvitavad väljamaa vigurid. Väga omapärane puu
Ka hea lahendus :) vahva!
Aga oksa saab väga hästi betoneerida, mõned aastad tagasi kui npprem mul veel M-gladbachis elas, tegin ta naabrile. Aluse jaoks, et seisaks stabiilne, tegin plastikust heeringakarbist vormi, tsemendisegu karpi, kaanele teed oksaaugu, nii püsib oks paremini segus, igaks juhuks olid oksaharusid toestamas ka neile alla laotud raamatud, Edasi tegin segu freesimata turbaga, millega mätsisin kolmanduku oksaharust, kivistuda tahab paar nädalat, aga sambla võid juba varem kui segu veel natu pehme, külge kinnitada, Aluö on ta küllaltki inetu ja tsemendine, aga aasta hiljem nähtu oli võrratu, omanik kattis ka aluse samblaga ja asetas alla keraamilise liua, kuhu kallas natu vett ja see turba-tsemendi "tüvi" muutus pruuniks, mis andis mingi eksootilise puuoksa välimuse. Üritan oma arvutist pildid üles leida, kahjuks ei mäleta salvestatud albumi nime :(
Ohhoo, see võib hea lahendus olla!
Mul läks betoneerimine aga oma kärsituses nahka- hakkasin kohe järgmiselpäeval katsuma, et kas on ikka juna natuke tahkunud:D
Kui sa millalgi pildid üles leiad, anna palun teada!
Väga vahva lahendus!
Mis puudutab taimede ümberistutamist, siis mulle tundub, et kui sellega kaasneb piisav kogus tähelepanu, siis ei juhtu midagi. Umbes nagu hobulausuja taimede jaoks :)
Post a Comment