Noh, olgem ausad, mitte lihtsalt paljud plaanid vaid enamus neist. Aed näeb endiselt üsna hõre välja ja naabrid nägemisulatuses, kuid selle suve parimad hetked veetsin ma just oma aias oma võrkkiiges oma palmi all.
Käisin enne suve lõppu soojal maal, kus palmid palju suuremad ja banaanikobarad rippusid puude otsas, ning seal otsustasin- järgmisel suvel peavad ka minu aias olema banaanipuud (noh muidugi väikese mööndusega- viljakobaraid ilmselt ei tule), hibiskused, mis on maailma ilusaima õiega , ning bugenvillead. Just. Nüüd aga laen mõned sügisesed meeleolupildid oma aiast.
õhtune aed küünlavalgel
üks hiline kallaõis, mis pidi olema kollane:)
ehk jätkub neist talverõõmu lindudele
minu kannapeenar. Kahjuks ei jõua kõik õisema hakata vist....
üks minu lemmikutest- varesekaer
kanna õis
lootusetult hiljaks jäänud gladiool- teised juba ammu õitsenud
palm kohanes aias päris kenasti
2 comments:
No tere jälle! Rõõm näha! Eks see ole teada asi, et vahete vahel on suvel muudki teha kui arvutis istuda. Ma isiklikult mõtlesin, et sul äkki paroolid meelest läinud või midagi. Mul omal küll selliseid asju juhtunud.
PS. see palm on ikka vahva ja võrkkiik koos küünaldega ka!
parool unub mul ülepäeva ära, aga selle saab jälle uue teha:)
Post a Comment