Mosaiik vol III

Kuna mul enda köögist jäi üle plaatimissegu ja tükke, siis sai sõbrannalegi samataoline tehtud. Päris valmis veel pole, vaja väike osa üle vuukida. Kuna mul on nüüd topeltkogemus, siis panen kirja mõned õpetused, mida peaks järgima:
1. Enne alustamist joonista plaan. See lihtsustaks ilmselt tööd ning väldiks hilisemad üllatused. Sõbrannale tehtud mosaiigile tekkis ootamatult mingi näokujutis, mõni näeb selles kotkast, mõni öökulli ja mõni põrsast:D
2. Mõõda üle plaaditav ala ja arvuta välja kogus, mida vajad. Töö käigus on eriti tüütu mööda poode sõita ja puuduvaid plaate otsida.
3. Varu piisavalt aega, kiirustamine ja käsitöö ei sobi kokku.
4. Kasvata piisavalt paks nahk, et sind ei häiriks kõrvalseisjate kommentaarid ega üllatunud pilgud.
5. Jõudu tööle!

Panen üles ka mõned pildid:

Mosaiik II

Hädaldamised on unustatud ja käed tagasi otsa kleebitud ja köögisein valmis. Ja täiesti rahul olen. Tegelikult planeerin juba uut tööd:D
Niisugune on siis tulemus:

Mosaiik

Kõik sai alguse aiandusfoorumisse Mirjami poolt pandid lingist , kus ilus mees tegi köögiseina lõhutud nõudest ilusa mosaiigi. Trahh- taldrik katki, viuhh- seina, sauhh vuugitäitega üle ja valmis. Klipp asub siin. Nohh, tundus selline kiire, odav ja huvitav võimalus olema ning otsustasin minagi proovida. Kuna mul selliseid põnevaid nõudis polnud käepärast aga olid mõned päris vahvad keraamilised plaadid kamina ehitusest üle jäänud, siis otsustasin plaatide kasuks. Gaudi kasutas ju ka põhiliselt plaate, eksole, ja miks mina peaks viletsam olema.
Muhhaahhaaa:)

Kurb reaalsus- juba 2 päeva olen plaate purustanud, seina kleepinud, kogu elamine on täis tolmu ja kilde, lapsed söövad poest ostetud valmistoitu, sest pliiti ei saa ju kasutada. Ja ilmselt kestab see veel mõnda aega. Vast pensionipõlveks saan valmis ja siis võtan mõne suurema asja ette, siis on ju rohkem aega, eks.

Tegelikult on töö siiski põnev (vähemasti alguses) ja tagajärg vist päris huvitav (tahaks ju näha juba). Kõikidele teistele aga, kes ka seda klippi vaatavad, soovitan soojalt- enne kui midagi suurt ette võtate, proovige väikese pinna peal.
Ja siin siis mõned pildid minu pooleliolevast asjast:

Tacca Chantrieri

Tacca on mu uus elukaaslane, kes lausa trügis minuga kaasa Hortesest.
Ilus, eks? Näis, kas talle siin meeldib. Pidi pirtsaks lill olema, aga eks neid pirtsakaid ole ennegi nähtud. Igatahes on need õied tõesti mustad ja näevad välja kui nahkhiired.

Peab nentima, et see Hortese kauplus on minusugustele lollidele maapeale nuhtluseks loodud ja targem oleks vist kogu palk lasta otsekorraldusena sinna kanda.

Langesin minagi

tulpide hulluse ohvriks:)
Eile Hortest külastades oli üliraske rahulikuks jääda ning mitte osta. Tulpe pole mul varem olnud, eks ma siis katsetan ja proovin. Turcestanica blogi on heaks abimeheks, seal on puust ja punaseks tehtud, mida täpselt nende sibulatega peale hakata.
Aga, ohh ahnust! Koju jõudes leidsin, et mulle ei piisa sugugi neist sibulatest, vaja üks korralik tulbipeenar teha. Seega ei hakka ka neid olemasolevaid enne maha panema, kui kogu soovitud kogus käes. Muidu pärast tõsta jälle ümber ja mässa ja tassi nagu kass poegi. Nagu ma kõikide teiste taimedega pidevalt teen:D

Lisaks tulpidele kolisid veel Hortesest minuga kaasa üks jasmiingardeenia ja üks hibisk. Kollane. Polegi sellist värvi enne näinud. Õiepungad on küljes, varsti peaks puhkema.

Aga pean kirjutama ka sellest, millest ma üle noatera pääsesin.
Ma pääsesin, ja üldse mitte ei olnud see kerge, üleeestimaalisest orhideedehullusest! Müügil oli suur valik igasuguseid, alates 95 kroonist kuni 700ni välja, üks ilusam kui teine. Mingil arusaamatul moel õnnestus mul kindlameelselt sellest letist mööda marssida ning rahakott suletuna kindlalt käes hoida. Ei teagi, kas peaks enda üle uhkust tundma või hoopis nutma, igatahes peaks täna minema ja laskma ennast perearstil selle viirusliku pahe vastu vaktsineerida:)
Siin aga minu tulevased tulbid: Lambada, Barbados ja Queen of Night

Külalised mu aias

Kuna aiatööd hakkavad selleks aastaks lõpusirgele jõudma, siis polegi muud teha, kui lihtsalt niisama ringi jalutada. Tänasel jalutuskäigul kohtusin hiigelsuure rohutirtsuga, oli teine veidi uimane- tundub, et sügis mõjub kõigile ühtemoodi:)
Mesilane aga sahmerdas usinasti nagu alati.













Inglitrompetitele tulevad järjekordsed õied. Ka sellest saab avanedes roosa õis:)

Sügispohmell

Niisugune oli taevas eile õhtul.
Sügispohmell- see sõna iseloomustab kõige paremini praegust olukorda. Kes elus pohmelli põdenud on, teab mis tunne see on. Kui füüsiliselt on paha ja vaimselt veelgi rohkem:(
Muidugi olen kuulnud, et on olemas inimesi, kellele sügis meeldib, kuid tuleb tõtt tunnistada, et ühtki niisugust idiviidi ma oma silmaga näinud pole.
Niisiiis otsustasin oma pohmelli ravida ja ekspeditsioonile minna. Võtan kaasa oma parima sõbra (labida muidugi) ning suundun täna Uduverre. Uskuge või mitte, sellise nimega koht on Eestimaal täiesti olemas. Ja seal elab üks tuttav, kelle aiast on oikuipalju üles kaevata:)
Põhieesmärgiks on muidugi äädikapuu, aga loodan veel üht-teist põnevat leida. Kõrrelistest on terav puudus. Praegu peaks veel paras aeg istutamiseks olema, ehk jõuab ära juurduda. Niisiis labidas pagasnikusse ja Uduvere poole teele!